Kuidas, miks ja milleks?

"Edasijõudnud inimkond jaguneb kaheks: need, kes raiskavad sööki seda söömata jättes, ja need, kes seda ära süües ennast raiskavad."

K.Keskküla, 1959-2010

Mina, täiesti tavaline Tartu noor inimene, otsustasin hakata toite hindama. 

Kuidas ma sellisele mõttele tulin?

Mul on umbes viis aastat kogemust klienditeenindajana, kelleks ma hakkasin täiesti vabatahtlikult. Ma olen teinud eksperimente nii oma klientide peal kui ka ise kliendi rollis olles. Ma olen näinud sulelisi ja karvaseid kliente ja sama võib öelda ka klienditeenindajate kohta. Teeninduskultuur on meie vabariigis peaaegu nullilähedane ja ega kliendid ka kõige viisakamad pole. Muidugi ei saa seda öelda kõigi kohta, sest olen näinud ülihäid kliente ja saanud super head klienditeenindust. 

Minu blogi pealkiri on "Toidukriitik Marsanne". Tegelikult ei kavatse ma hakata ainult toite hindama, vaid teha ülevaateid erinevatest söögikohtadest, alustades sellest hetkest, kui olen uksest sisse astunud. 

Milline on interjöör? kuidas käituvad klienditeenindajad? milline näeb välja menüü? kuidas näeb välja ning maitseb söök?

Ja Marsanne olen ma sellepärast, et hoida oma isik varjatuna ;)

Teiseks ei ole ma üldse rahul Eestimaa söögikohtadega üleüldiselt, olgu need siis uhked restoranid, keskpärased pubid või väikesed nurgakohvikud. 

Miks inimesed lepivad nii madalate standartitega? 

Enamus inimesi teeb kodus süüa, kas siis suuremal või väiksemal määral, samuti mina. Nädalas korra otsustan ma välja sööma minna ja mulle visatakse suure raha eest ette täiesti keskpärane praad. 

Miks me oleme sellega rahul? Miks me ei ütle peaaegu mitte kunagi mitte midagi, vaid eestlaslikult vaikime vaikselt nurgas, tõstame oma jahedaks läinud prae pealt juuksekarva kõrvale ja hakkame sööma. Pärast naeratame, kiidame, jootraha väga ei jäta ning lähme rõõmsalt koju ning järgmine päev räägime sõpradele, kui maitsvat toitu me eile nautisime. 

Kui kliendid ei avalda arvamust, siis ei saa selle restorani omanikud ega klienditeenindajad kunagi teada, et toitude kvaliteet pole just kiita, vaid käivad rõõmsad näod peas ringi ja arvavad, et just nende söögikoht on see parimatest parim. 

Mina tahaksin seda muuta ning hakkan käima iga nädal ühes söögikohas. Mul on ka kaaslane, kelle meeldivas seltskonnas ma neid keskpäraseid ja loodetavasti maitsvaid toite nautima hakkan. Samuti koostan ma igakord väikse numbrilise skaala asjade kohta, mida pean oluliseks ühes söögikohas ja muidugi lisan pilte nii toitudest kui ka söögikohast endast.