Restoran "Tõllakuur", Mäetaguse mõisa hotell & spa Ida-Virumaal

"Suurepärane!" hüüatasin. "Täiesti tavaline," ütles Holmes.

"A study in Scarlet", 1887

On aeg kirjutada esimene teemakohane blogipostitus. 

Seekord külastasime Mäetaguse mõisa hotelli ja Spaad. Hotellist ja spaast ma pikemalt ei räägiks, küll aga restoranist "Tõllakuur", mis oli selle mõisakompleksi üks osa. 

Olime spaas ning otsustasime õhtusööki sööma minna. Kuna õhkkond oli seal hubane ning mingil määral isegi kodune, siis läksime otse spaast hommikumantlitega restorani baari juurde, mis oli kohe retseptsiooni laua kõrval ning tellisime toidud.

Mina tellisin "Täidetud kanafilee sinihallitusjuustu pirnide, karririisi ja virsikukastmega" 9€

Minu kaaslane tellis "Pardirinnafilee magus-hapu kapsa ja marineeritud ploomidega" 12€

Käisime toas, vahetasime riided ning suundusime reipal sammul restorani poole. 

Kui kohale jõudsime ootas meid selline laua kate:

Vabandan kohe ette ära, et piltide kvaliteet pole just kõige parem, sest me ei taha kuidagi välja paista oma tegevusega ning teeme kõik pildid kiiresti. 

Nüüd lauakatte juurde. Olemas on laudlina, leivataldrik, servjett, üks pokaal, eelroa nuga-kahvel ja pearoa nuga-kahvel. Samuti on olemas küünal ning tagasihoidlik kodukootud soola-pipra valik. Pilt üldiselt kena. 

Teenindajat pole veel näha. Samuti puudub taustamuusika ja teised inimesed. Mõne minuti pärast saabub meie juurde teenindaja, keda oli restorani peale üks. Teenindaja tõi meile menüü, et saaksime joogid valida. 

Kuna olime väiksel puhkusel mõtlesin, et võtan ühe kokteili "malibu-ananassimahl-aplesinimahl". Ananassimahla neil ei olnud, seega otsustasin võtta tavalist kirsimahla. Kaaslane võttis aperatiiviks "martini bianco" ning lisaks soovis ühte A Le Coq "premiumit". 

Teenindaja ruttas kööki ning tõi meile juba varem tellitud praed. 

"Täidetud kanafilee sinihallitusjuustu pirnide, karririisi ja virsikukastmega" 9€

"Pardirinnafilee magus-hapu kapsa ja marineeritud ploomidega" 12€

Kanafilee oli mõnusalt mahlane, karririis oli natuke kuiv, aga kastmega koos läks alla küll. Sinihallitusjuustuga pirn, samaaegselt magus ning tugevalt juustune, üldiselt sobib see kooslus rohkem parmesaniga, aga seekord toimis nagu tavaliselt. Köögivilja-julienne ei maitsenud kohe üldse, samas köögiviljad olid mõlemal prael. Köögiviljad olid õlised ja puudus mahlasus seetõttu jätsime need ka söömata. Virsikukaste oli natuke mage, aga kui see välja arvata, siis oli maitsev. 

Pardifilee oli ilmselt medium+, kuigi teeindaja ei küsinud eelnevalt küpsusastet, aga võib tulemusega rahul olla. Veinikastet oli natuke palju nagu ka pildilt näha samuti ei olnud see just kõigeparemini välja tulnud. See vorm, mis oli vist kartulist tehtud, ei jätnud erilist emotsiooni ja need ploomid, mis pidid marineeritud olema nagu menüüs eriti rõhutatakse olid nagu ploomid ikka. 

Tellitud joogid jõudsid umbes viie minuti pärast seda, kui olime sööma asunud. Vahepeal hakkas taustamuusika mängima, mis oli seekord eestikeelne, bändi või laulja nime öelda ei oska, aga tundus vana hea Eesti retrobänd olevat. 

Lauda jõudis minu kaaslase tellitud Martini bianco ja minu kirsimahl. Ilmselt teenindaja ei teadnud millega martinit serveeritakse ja otsustas meile tuua sellise taldriku, et saaksime ise valida: 

Iseenesest hea lüke ja pluss punkt teenindajale. 

Lõpetasime toidud ning teenindaja tuli meie juurde, vahepeal käis juba kaks korda nurga tagant luuramas, nagu tal oleks kiire. 

Meile ulatati desserdi menüü, võtsime vastu ja hakkasime seda uurima. Samal ajal mainis mu kaaslane eelnevalt tellitud A Le Coq "premiumit", mis oli ilmselgelt unustatud, sest teenindaja tegi suured silmad, sinna juurde lärmaka ohke ning vabandas ja jooksis õllevaadi juurde. 

Desserdiks valisin "Jäise Margarita koogi" 5€

Minu kaaslane magusat ampsu ei soovinud, küll aga oli huvitatud juustuvalikust. Seda neil menüüs ei olnud, aga teenindaja mainis väga enesekindlalt, et juustuvalik on neil grupimenüüs ja köögis on kõik vajalik olemas selle valmistamiseks. Võtsime siis juustuvaliku, mis hiljem kajastus tsekil 4,5€. 

"Jäine Margarita kook" 5€

"juustuvalik" 4,5€

Margarita kook oli täitsa huvitav. Ilmselt oli see isevalmistatud "jäätis"(või midagi sellist), sest teenindaja ei oskanud ka täpselt öelda, mis see on, ütles ainult, et see dessert on kõige väiksem ülejäänud valikutest. Taldrikule oli suvaliselt valatud mingisugust mündimaitselist siirupit, mis andis sellist hambapastale iseloomulikku värskust. 

Juustuvalikus oli: eesti juust "ilmselt e-piima valmistatud", suitsujuust (ilmselt Valio "kaval ants") ja sinihallitusjuust (võimalik, et Estoveri "Royal Blue"). 

Nüüd on aeg hinnata. 

Kaalud

INTERJÖÖR           10%

TOIT                       35%

VÄLJAPANEK         10%

TEENINDUS           25%

HIND                      20%

Hindamine käib 10 palli süsteemis. 1- väga halb,  10-suurepärane

INTERJÖÖR                      5p

TOIT                                       5,5p

VÄLJANÄGEMINE          4p

TEENINDUS                      5p

HIND                                 5,5p

KOKKU       6,18p

Kuidas, miks ja milleks?

"Edasijõudnud inimkond jaguneb kaheks: need, kes raiskavad sööki seda söömata jättes, ja need, kes seda ära süües ennast raiskavad."

K.Keskküla, 1959-2010

Mina, täiesti tavaline Tartu noor inimene, otsustasin hakata toite hindama. 

Kuidas ma sellisele mõttele tulin?

Mul on umbes viis aastat kogemust klienditeenindajana, kelleks ma hakkasin täiesti vabatahtlikult. Ma olen teinud eksperimente nii oma klientide peal kui ka ise kliendi rollis olles. Ma olen näinud sulelisi ja karvaseid kliente ja sama võib öelda ka klienditeenindajate kohta. Teeninduskultuur on meie vabariigis peaaegu nullilähedane ja ega kliendid ka kõige viisakamad pole. Muidugi ei saa seda öelda kõigi kohta, sest olen näinud ülihäid kliente ja saanud super head klienditeenindust. 

Minu blogi pealkiri on "Toidukriitik Marsanne". Tegelikult ei kavatse ma hakata ainult toite hindama, vaid teha ülevaateid erinevatest söögikohtadest, alustades sellest hetkest, kui olen uksest sisse astunud. 

Milline on interjöör? kuidas käituvad klienditeenindajad? milline näeb välja menüü? kuidas näeb välja ning maitseb söök?

Ja Marsanne olen ma sellepärast, et hoida oma isik varjatuna ;)

Teiseks ei ole ma üldse rahul Eestimaa söögikohtadega üleüldiselt, olgu need siis uhked restoranid, keskpärased pubid või väikesed nurgakohvikud. 

Miks inimesed lepivad nii madalate standartitega? 

Enamus inimesi teeb kodus süüa, kas siis suuremal või väiksemal määral, samuti mina. Nädalas korra otsustan ma välja sööma minna ja mulle visatakse suure raha eest ette täiesti keskpärane praad. 

Miks me oleme sellega rahul? Miks me ei ütle peaaegu mitte kunagi mitte midagi, vaid eestlaslikult vaikime vaikselt nurgas, tõstame oma jahedaks läinud prae pealt juuksekarva kõrvale ja hakkame sööma. Pärast naeratame, kiidame, jootraha väga ei jäta ning lähme rõõmsalt koju ning järgmine päev räägime sõpradele, kui maitsvat toitu me eile nautisime. 

Kui kliendid ei avalda arvamust, siis ei saa selle restorani omanikud ega klienditeenindajad kunagi teada, et toitude kvaliteet pole just kiita, vaid käivad rõõmsad näod peas ringi ja arvavad, et just nende söögikoht on see parimatest parim. 

Mina tahaksin seda muuta ning hakkan käima iga nädal ühes söögikohas. Mul on ka kaaslane, kelle meeldivas seltskonnas ma neid keskpäraseid ja loodetavasti maitsvaid toite nautima hakkan. Samuti koostan ma igakord väikse numbrilise skaala asjade kohta, mida pean oluliseks ühes söögikohas ja muidugi lisan pilte nii toitudest kui ka söögikohast endast.